Soomaa karjakasvatajad Kihusalu talust ja Aberdeenland OÜ-st pöördusid maaelu- ja keskkonnakomisjoni poole seoses jätkuvate hundirünnakutega Soomaa piirkonnas. Lisaks vaikselt hääbuvale loomapidamisele näevad nad ohtu toidujulgeolekule riigis.
Kihusalu talu peremees Tiit Soa näeb jätkuvat muret seoses hundirünnakutega Soomaal. „Varsti saab pea aasta avalikust pöördumisest Eesti karjakasvatuse päästmisest ja pean tõdema, et selle aja jooksul ei ole mitte midagi paremaks läinud – kaos on tänaseks totaalne,“ seisab pöördumises.
Tänaseks on Soa karjadest huntide poolt tapetud 96 looma. Viimase nädalaga tapeti Soomaal huntide poolt neli ca 200 kg-st noorlooma ja viis vasikat. Peremehe sõnul murravad hundid praktiliselt igal ööl loomi.
Hundirünnakute tõttu on piirkonnas mitmed ettevõtjad mõelnud lõpetamisele või juba lõpetanud loomapidamise. Näiteks on kohaliku luhahooldaja Andres Heina lihaveiste kari vasikatest puhtaks söödud. Hein on asjaajamise Keskkonnaametiga tunnistanud lootusetuks ja viib järele jäänud karja tapamajja. Piirkonnast on lahkunud ka karjakasvataja Siim Suitsmart, kes peale suve alguses toimunud hundirünnakuid viis päevapealt kõik oma loomad Soomaa luhtadelt minema.
Olukord on Soomaa luhahoolduse seisukohast sõnul katastroofiline, sest kõik karjakasvatajad kas põgenevad või viivad loomi tapamajja ning pole enam loomi, kes Soomaa luhtasid hooldaksid.
Soomaa loomapidajate sõnul on aga probleem märka suurem. „Murtud lihaveiste vasikad ei ole juba ammu enam vaid kohalike karjakasvatajate mure – Soomaa ümbruse külad on külakoertest sisuliselt tühjaks söödud,“ teab Soa öelda.
„Arvestades, et Aafrika seakatku tõttu on kodumaine seakasvatus juba niigi tugeva löögi all, võib Soomaa hundivabrikus tapma õpetatud huntide laiali levitamine tähendada tõsist ohtu kogu Eesti lihaveisekasvatusele,“ lisas ta.
Pöördumises soovivad Soomaa ettevõtjad kokku kutsuda erakorralise Maaelukomisjoni ja Keskkonnakomisjoni istungi, kus teemat arutataks ja võetaks riigi poolt probleemi lahendada.
