Uus akadeemiline uuring, mida esitleti Euroopa Parlamendis, näitab, et jahindus, laskesport ja nendega seotud tegevusalad lisavad Euroopa majandusele aastas 180 miljardit eurot ning loovad üle 1,1 miljoni töökoha 30 riigis (sh kõik EL-i liikmesriigid, Norra, Šveits ja Ühendkuningriik).
Itaalias Urbino ülikoolis läbi viidud analüüsis leiti, et sektori otsesed ja kaudsed mõjud, kaasa arvatud teenused, tarneahelad ja tekitatud majanduslik aktiivsus, moodustavad kokku ligikaudu 180 miljardit eurot ehk umbes 0,99% Euroopa SKPst. Kokku uuriti 30 riiki ning see näitas, et sektoriga seotud tööhõive moodustab kokku üle 1,12 miljoni inimese.
Europarlamendi liige Isabel Benjumea rõhutas, et selliseid uuringuid tuleb poliitiliste otsuste puhul hoolikalt arvesse võtta, sest jahindus ja laskesport on majanduslikult olulised ja tugevalt sotsiaalselt juurdunud tegevusalad. „Jahindus, laskesport ja nendega seotud tegevused toovad ühiskonnale selgelt mõõdetavaid hüvesid – neid tuleb kaitsta, toetada ja edendada,“ lausus ta.
ELil on tugev õigusraamistik liikide ja elupaikade kaitseks, rõhutas Euroopa Komisjoni keskkonnakomisjoni esindaja Frank Vassen. „Hea keskkond on eeldus nii looduse kui inimestega seotud tegevuste pikaajalisele jätkusuutlikkusele,” lisas Vassen. Samas nentis ta, et uus looduse taastamise seadus loob olulise aluse elurikkuse ja vastupidavuse parendamiseks tulevikus.
Uuringu juhtivautor professor Fabio Musso sõnas, et varasemate Itaalias tehtud uuringute põhjal otsustati teha laiapõhjaline Euroopa-tasandi analüüs tsiviilrelvade ja laskemoona sektori sotsiaal-majandusliku mõju kohta. „Tulemuseks on ainulaadne ja põhjalik ülevaade kogu sektorist ning selle panusest käibesse ja tööhõivesse,“ ütles Musso.
Uuring toob esile ka tarbimiskulud: Euroopa jahimeeste ja laskurite aastane kogukulu (v.a tulirelvade ja laskemoona ost) ulatub 96,3 miljardi euroni. Need kulud on seotud tööhõivega sellisel viisil, et toodete puhul ulatub see 84 691 inimeseni ja teenuste puhul 490 936 inimeseni.
Sektori ekspordivõimekust illustreerib relva- ja laskemoonatööstuse positiivne kaubandusbilanss: relvatööstus registreeris 1,36 miljardi euro suuruse ekspordiülejäägi ning laskemoona sektor lisas veel 399 miljonit eurot. Seda toetab ka jahimeeste ja laskurite ligikaudu 96,3 miljardi euro suurune aastane kogukulu.
Tööstuse tööjõud ja käive:
- Tulirelvade tootjad: 218 ettevõtet, 16 188 töötajat, kogukäive ~3,27 miljardit eurot.
- Laskemoonatööstus: 193 ettevõtet, 10 822 töötajat, kogukäive ~2,54 miljardit eurot.
- jahi- ja relvavarustuse tööstus: 637 ettevõtet, 6 842 töötajat.
- Tugisektorid (-teenused jmt): ~40 023 töötajat, hinnanguline käive ~6,28 miljardit eurot.
Uuringu põhijäreldus on selge: tsiviilsektori relva- ja laskemoona tootmine koos jahinduse ja laskespordi ümber tekkinud toodete ja teenustega ei ole marginaalne tegevus. Tegemist on märkimisväärse majandusliku ja tööhõivelise panustajaga, mis toetab kogukondi ja tööstusvõrgustikku üle Euroopa.
FACE president Laurens Hoedemaker väljendas heameelt, et nad sauid uuringu Euroopa Parlamendis esitlemise korraldamises kaasa aidata, ja samas tõi ta esile, et uuring on hea uudis umbes 7 miljonile Euroopa jahimehele. „See näitab sektori suuremat sotsiaal-majanduslikku väärtust kui varasemad uuringud,” tõdes Hoedemaker. „FACE´i ülesanne on tagada, et meil oleksid Euroopa tasandil tugev õigusraamistik jahimeeste toetamiseks, sealhulgas jätkusuutlik maapiirkond, mis toetab inimesi ja elusloodust,” lisas ta.
BASC tegevjuht Ian Bell rõhutas aga ulukijahi väärtust Ühendkuningriigis: „Jahipidamine rikastab loodust, edendab heaolu ja toetab maapiirkondade majandust. Ainuüksi Ühendkuningriigis toob jahipidamine igal aastal 3,3 miljardit naela lisatulu, majandades üle 7,6 miljoni hektari maadest ja toetades 146 700 töökohta,” selgitas Bell. Lisaks majanduslikule mõjule pakub jahipidamine tema sõnul lisandväärtusena häid sõprussuhteid, eesmärgitunnet ja tagab tervisliku ulukiliha toidulauale, mis on nii inimestele kui ka loodusele tohutu väärtusega.
Euroopa laskemoona tootjate ühing AFEMS president Thierry Jacobs tänas Urbino ülikooli murrangulise uurimistöö eest, mis toob esile sektori märkimisväärse panuse. „Usume, et sektori, mis annab Euroopa SKP-st peaaegu 1%, tervikuna parem mõistmine on ülioluline. Seda peaksid Euroopa institutsioonid tunnistama ja arvesse võtma,” lisas Jacobs.
Uuring ei katnud siiski kõiki jahinduse ja laskespordi olulisi aspekte: näiteks ei hinnatud ulukiliha majanduslikku väärtust tarbijatele ega laiemalt ühiskonnale ning arvesse ei võetud kõiki jahinduse keskkonna- ja sotsiaalseid hüvesid. Autorid märgivad, et need on teemad, mida tuleks edaspidi põhjalikumalt uurida, et saada sektorist veelgi terviklikum pilt.
