Juhatuse septembrikuu koosolek toimus Tallinnas EJS-i majas. Kohapeal ja veebis osales kokku 19 juhatuse liiget 25-st. Koosolekut juhatas Andres Onemar.
Päevakorra kinnitati üheksa sisulise punktiga.
Jahilubade väljastamise arutelu
Esimene teema oli jahilubade väljastamine ja vastava juhendi kinnitamine. Sellel teemal oli külas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp.
Eesti Jahimeeste Seltsile ja Keskkonnaametile saadeti Politsei- ja Piirivalveameti märgukiri 1.08.2025 nr 2.1-3/29167-1, mis puudutas isikulist jahilubade väljastamist.
Jahiseadus § 40 lg 3 järgi annab jahiloa ja selle kehtivusaja määrab jahipiirkonna kasutaja jahipidamiseks jahipiirkonnas (st jahiseltsid). Nimetatud ülesannete täitmisel tuleb arvesse võtta ka haldusmenetluse seadustikus sätestatut.
Vastavalt haldusmenetluse seadustiku § 10 järgi ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja, sugulane või perekonnaliige või kui ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Nimetatud asjaolude ilmnemisel tuleb ennast haldusmenetlusest taandada.
Ühtlasi on korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) kirjeldatud ametiisiku mõiste, kelleks on § 2 järgi iga inimene, kes täidab avalikku ülesannet, omades selleks ametiseisundit (õigus anda õigusi ja/või panna kohustusi). Seega võib jahiseltside juhatuse liikmeid, kes osalevad otsustusprotsessis jahilubade kasutamisõiguste osas ning täidavad seeläbi avalikke ülesandeid, pidada ametiisikuteks, kellele laienevad KVSist tulenevad piirangud.
KVS § 11 lg 1 p 2 järgi on ametiisikul keelatud teha toiming või otsus juhul, kui isik on teadlik enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada otsust või toimingut. Juhul, kui jahiseltsi juhatuse liige osaleb tema endaga seotud otsustusprotsessis, võib tegemist olla toimingupiirangu rikkumisega, mis on karistatav KVS § 19 järgi.
06.08.2025 toimus EJS-i ruumides koosolek, kus PPA ja KeA esindajad jagasid selgitusi seoses selle kirjaga. Nii PPA kui KeA käsitlesid jahilubade väljaandmist jahipiirkonna kasutaja poolt toiminguna, mis ei ole haldusakt. Selgitati, et seoses 2024. aastal jõustunud Tallinna Halduskohtu otsuse nr 3-24-342 p 9 otsusega on jahiloa väljastamisel siiski tegemist haldusaktiga ja seoses sellega laienevad selle toimingule ka haldusmenetlusega ametnikele kehtestatavad piirangud. Kõige otsesem muudatus on sellega seoses see, et jahiseltsi jahilubasid väljastav isik ei tohi väljastada jahilubasid endale, oma sugulasele või perekonnaliikmele või omada toiminguga seotud majanduslikku huvi.
Siiski on siin võimalus jätkata senise praktikaga, kui jahilubade väljastamisel on tegemist nn rutiinse otsusega, millele laieneb erand selle toimingupiirangu osas.
Selleks, et tegemist oleks sisuliselt rutiinse otsusega, on vajalik tagada otsustamise selge reeglistik, otsuse tegemise läbipaistvus ja otsuse kontrollitavus. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik jahiseltsid peavad üle vaatama oma jahilubade väljastamise protsessi. Kas see on piisavalt selgelt reguleeritud seltsi põhikirjas, sisekorras/kodukorras.
Järgnevalt toome mõned soovitused:
Põhikirjas võiks olla viide sisekorraeeskirjadele/kodukorrale. Näiteks:
- Jahiseltsi tegevuse korraldamise vorm on seltsi üldkoosolek, kes kinnitab seltsi sisekorraeeskirja/kodukorra.
Sisekorraeeskirjas/kodukorras võiks olla käsitletud lubade väljastamise reeglistik, mis lubab seda tegevust käsitleda rutiinse tegevusena. Lihtsustatult võrdse kohtlemise tagamiseks. Näiteks punktid:
- JS-i juhatus organiseerib JS-i tegevust lähtudes võrdse suhtumise printsiibist, arvestades seejuures liikmete osavõttu JS-i ees seisvate ülesannete täitmisest.
- Jahilubasid väljastatakse Eesti Jahimeeste Seltsi jahilubade infosüsteemis JAHIS. Jahiluba võib olla paberil või elektroonilises vormis.
- Jahilubasid väljastab JS üldkoosoleku otsusega määratud JS-i juhatuse liige või volitatud isik.
- Jahilubasid väljastav isik ei tohi väljastada jahilubasid endale, oma sugulasele või perekonnaliikmele või omada toiminguga seotud majanduslikku huvi. Sellisel juhul otsustab loa väljastamise temast kõrgem isik või juhtorgan.
- JS-i liikmetele väljastatakse liikmemaksu tasumisel väikeuluki küttimise luba, mis annab õiguse küttida linde ja väikeulukeid jooksval majandusaastal, vastavalt kehtivatele jahieeskirjadele oma JS-i jahipiirkonnas.
- Külalisjahimeestele ja jahituristidele väljastatakse uluki -küttimise luba väikeulukitele ja lindudele kuni 30 päevaks.
- Jahimehed, kes ei ole JS-i liikmed, võivad jahti pidada jahikülalisena või jahituristina.
- JS-i juhatusel on õigus piirata jahimehele antavate lubade arvu ulukijahiks või nende väljaandmine üldse keelata, olenevalt jahimehe osavõtust ühisjahist, jahimajanduslikest töödest, jahimehe käitumisest, distsipliinist jne.
- Iga-aastased suurulukijahi põhimõtted ja jahilubade väljastamise tingimused eraldi igale suuruluki liigile töötab välja ja kinnitab JS-i üldkoosolek ja fikseerib need protokollis.
- Suuruluki jahilubade jaotamise kohta on igal JS-i liikmel õigus saada informatsiooni JS-i juhatuselt.
- Jahipiirkonna maaomanikele, kes pole JS-i liikmed, väljastatakse jahilubasid seaduses ja valitsusasutuste poolt kehtestatud korras ja tingimustel.
- Jahilubade ja teenuste hinnakiri kehtestatakse JS-i üldkoosoleku otsusega.
Kui ei taheta lubade väljastamise korda muudatust teha, on teine võimalus, et jahiseltsil on rohkem kui üks volitatud isik jahilubade väljastamiseks ja nii saab vajadusel üksteisele lubasid väljastada. See ei vähenda küll üldist kaebusriski, kuid väldib huvide konflikti sattumise ohtu.
Ülevaade seakatku olukorrast
Edasi arutati SAK-i olukorda riigis. Toimus üle veebi kohtumine PTA juhi Raimo Heinamiga. Tema sõnul on riigis hädaolukord seoses SAK-iga. Ta andis ülevaate, kui palju on kodusigasid nakatunud ja palju hukatud ning palju on veel otseselt nakatumise ohuga seotud.
Heinam tõdes, et kõrge nakatumus on ka metssigade hulgas. Igapäevaselt laekuvad teated positiivsetest proovidest.
Raimo Heinam tänas jahimehi ja EJS-i abi ja koostöö eest SAK-iga võitlemisel ja samuti ütles kiidusõnad hea koostöö kohta ka koosoleku juhataja Andres Onemar.
Ülevaade rajakaameratest RMK aladel
Rajakaamerate paigaldamine RMK poolt hallatavatele maadele oli järgmine päevakorra teema. Ülevaate tegi juhatuse liige Mikk Marran RMK-st.
Selle punkti osas said juhatuse liikmed esialgse info teadmiseks. Kui RMK juhatus võtab rajakaamerate paigalduse osas lõpliku seisukoha, siis viiakse EJS-i juhatuses läbi arutelu. Teema tõstatus RMK-s nii kodanike, meedia kui ka õiguskantsleri soovitustele tuginedes.
Arutelu jahitrofeede teemadel
Päevakorral oli EJS-i ja EST TEB (trofeeekspertide komisjon) vahelise koostöölepingu kinnitamine ja ühe trofee hindamise baashinna kinnitamine. Juhatuse liikmetele oli saadetud eelnevalt lepingu projekt.
Toimus projekti läbivaatamine ja arutelu. Päevakorra punkti esitas EJS-i jahinduse nõunik Marko Vinni.
Vinni andis trofeehindamise baashinna kujunemisest ülevaate ja esitas selle juhatusele kinnitamiseks. Juhatus kinnitas nii lepingu eelnõu kui ka trofeehindamise baashinna, milleks on 13 eurot.
Jahindusnõukogu otsustest
Järgmine päevakorrapunkt oli ülevaade maakondlike jahindusnõukogude otsustest. Priit Vahtramäe tegi detailse ülevaate jahindusnõukogude otsustest sõraliste kokkulepetest.
See ülevaade avaldatakse järgmisel nädalal eraldi EJS-i kodulehel.
Pingi annetuste ülevaade
Jahimeeste pingi annetuste kogumine oli järgmine teema. Marko Vinni ja Tõnis Korts tegid juhatuse liikmetele ülevaate.
EJS-i juhatus otsustas ca aasta tagasi jäädvustada Eesti jahimeeste kokkutulekute traditsiooni alguse Ida-Virumaal Toila Oru pargis. Esimene kokkutulek toimus 1968. aastal ja selle tähistamiseks otsustati tellida parki puidust skulptuurse kunstitööna valmistatud pink. Koht on välja valitud ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud.
Juhatuse liikmetest koosnev žürii valis varem juba välja võidutöö “Jahi algus”, mille autoriks on Karl Purga. Autor on lõpetanud Tartu Pallase kunstikooli skulptuuri eriala ning valmistanud inimesi ja elusloodust kujutavaid puitskulptuure üle kümne aasta.
Pink maksab 18 000 eurot ja see on kavas finantseerida üksikisikute ja organisatsioonide annetustest. Alates 100 eurost graveeritakse annetaja nimi (isik või organisatsioon) pingile paigaldatatud metallist tahvlile.
Annetuste kogumine edeneb ja juhatuse septembrikuu koosolekuks oli arvele kogutud 9429 eurot ja 10 senti.
Marko ja Tõnis andsid edasi palve juhatuse maakondade esindajatele, et kutsuda ülesse ühist kogukondliku jahinduse ja ühistöö sümboli valmimist toetama.
Arutelu jahindusnõukogu kandidaatide osas
Edasi arutati jahindusnõukogudesse Keskkonnaametile kandidaatide esitamist. Läänemaa jahimeeste esindaja kandidaadiks esitati Hendrik Nõmme. Teda tutvustas Endrik Raun.
Põlvamaa kandidaadiks jahindusnõukokku esitati Kristjan Seeme, keda tutvustas Tiit Rammul.
Öösihiku kasutamise arutelu
Edasi arutati Tartu Jahindusklubi pöördumist öösihiku osas. Selle kandis ette Jaak Volmer. Tartu klubi on koostanud pöördumise öösihiku kasutamise laiendamise osas kährikkoerale.
Pöördumises on mainitud, et kährikkoer on oma eluviisi tõttu väga tõenäoliselt sigade Aafrika katku suur levitaja metsas ja metsast seafarmide lähedusse. Kindlasti on raipetoidulised kährikkoerad ka kontaktis SAK-i surnud metssigadega ning kannavad nakkustekitajad väga laiale alale. Tõenäoliselt toob kährik katku meile ka koju nt õunapuu alla või seafarmi territooriumile otsides üles aiaaugu, lahtise värava või ronides pingutusteta ka üle võrkaia.
4. septembril toimunud Tartumaa jahipiirkondade kasutajate juhtide koosoleku otsusega palutakse pöördumises seakatku leviku kiiremaks pidurdamiseks lubada võõrliigi kährikkoera küttimisel kasutada öösihikut ja kunstlikku valgusallikat, sealjuures kõrguspiiranguta.
Juhatus arutas teemat ning kiitis pöördumise heaks ja nüüdsest saab seda käsitleda kui EJS-i ametlikku seisukohta.
Vaadati üle naisküttide avaldus
Edasi vaadati läbi liikmesorganisatsiooni Eesti Naisküttide Seltsi avaldus liikmelisuse lõpetamise kohta.
Seltsil puudub enda jahipiirkond, mis annaks sissetulekut. Nende ainus sissetulek on liikmemaksud. 85% naisküttidest kuuluvad EJS-i läbi mõne teise seltsi, nii et naiskütid toetavad teid jätkuvalt.
Juhatus otsustas, et antud küsimuses leitakse lahendus ja teema antakse juhatuse komisjoni arutamisele.
Muud teemad
Muude teemade all tutvustas Ida-Viru Jahiseltsi tegevjuht Liis Purgats ideed korraldada Ida-Virumaal jahimeeste retrojaht ja kutsus juhatuse liikmeid osalema.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 9. oktoober.
