Oktoobri koosolek toimus veebipõhiselt 16. oktoobril ja selles osales 21 juhatuse liiget. Koosoleku juhtis Margus Puust.
Esmalt kinnitati päevakord, milles oli üheksa sisulist punkti.
Pliimoona keelustamise arutelu
Alustati teemaga pliimoona keelustamine Euroopas ja selle kandis ette Europarlamendi saadik Riho Terras. Ta tegi ülevaate pliimoona keelustamise hetkeolukorrast Euroopa Liidus.
Sissejuhatuses selgitas ta, kust tuleb üldse pliimoona keelustamise idee ja missugused dokumendid ja otsused on selle aluseks. Ettepanek on tulnud REACH komiteest, mis on koostanud rakendusakti ja see on määruse aluseks. Ettepanek on keelata kogu pliimoona kasutamine nii laskemoonas kui kalanduses. Militaarvaldkonda see ei puuduta.
Terras andis ülevaate jahinduse ja looduse intergrupi tööst pliimoona keelamise osas. Ta on ka selle intergrupi asepresident. See on ametlik töögrupp Europarlamendis.
Terrase sõnul hetkeolukorda arvestades ei ole selline kiire üleminek mõistlik ja on liikmesriikidele ka majanduslikult üle jõu käiv. Tuleb ikka arvestada, millises olukorras Euroopa praegu on.
Lasketiirudes võiks pliimoona kasutada, aga sellisel juhul tuleks need ümber ehitada selliselt, et plii ei satuks loodusesse ja oleks võimalik see kokku koguda. Selline tegevus on ülikallis ja tuleb mõista, et hetkel on olulisem osta laskemoona kui kulutada hiigelsuuri summasid lasketiirude ümberehitamiseks.
Samuti praeguses olukorras ei ole moona tootvad tehased valmis käivitama uusi liine tootmaks alternatiivmoona. Tähelepanu asub mujal. Terras on kirjutanud ka mitmeid selgitavaid kirju ametiisikutele, sh Ursula von der Leyenile.
Selgitustes on muu hulgas juhitud tähelepanu asjaolule, et tegemata on mõjuanalüüs, paljusid lasketiire see mõjutab. Mõjuanalüüsi olemasolu on aga otsustamiseks määrava tähtsusega.
Riho Terrasel on plaanis ka 18. novembril kell 17:30–19 korraldada Euroopa Parlamendis sündmus teemal „Plii kasutamise piiramine laskemoona tootmises Euroopas: tagajärjed ja mõjud”.
- Tutvu siin: Europarlamendis saab osaleda pliiteemalisel arutelul
- Loe ka: Terras hoiatab: pliimoona piirang ohustab kaitsevõimet
Terras puudutas põgusat ka kormoranide ja hüljeste küttimise teemat. Hüljeste puhul rõhutas ta, et ei saa kuidagi normaalne olla olukord, kus küttida võib, aga kütitut kasutada ei saa.
Suurkiskjate jahist
Järgmisena arutati jahipidamist suurkiskjatele ja selle avas Margus Puust. Viimasel ajal on toimunud rida sündmusi suurkiskjate osas. Keelustatud on ka nuhtlusisendite jaht.
Margus Puust on teinud EJS-i nimel avaliku pöördumise: „Jahimehed: me ei saa kanda vastutust karude arvukuse kontrollimatu kasvu ja sellest tulenevate kahjude eest“.
- Tutvu sellega siin: Jahimehed: me ei saa kanda vastutust karude arvukuse kontrollimatu kasvu ja sellest tulenevate kahjude eest
Arutati, kuidas edasi ning missugused oleksid meie tegevused uues olukorras. Puust selgitas olukorda, et kohtuti ühe Raplamaa veisekasvatajaga, kes on nõuks võtnud kohtu poole pöörduda vastukaaluks sellele, mis täna toimub.
Juhatuse liikmetel on hulga ettepanekuid, kuidas edasi tegutseda. Tõestada pole mõtet neile, kes niikuinii asja mõistavad. Tuleb teha koostööd KeA-ga ja välja töötada ühtne lähenemine. Samuti toetati seda, et lähtuda tuleks loodusliku tasakaalu säilitamisest. Mõne liigi ülemäära kaitsmine ohustab teiste liikide sh kaitstavate olemasolu.
Kõik tunnistasid, et olukord suurkiskjatega on rikkumas meie looduslikku tasakaalu ja meie tegutsemine ja sõnumid peavad lähtuma eesmärgist see võimalikult kiiresti ja kahjudeta keskkonnale taastada.
Jahikoerte teema kaardistamisest
Kokkuvõte jahikoerte olukorra kaardistamisest oli järgmine teema ja sellest rääkis jahindusnõunik Marko Vinni.
Tema sõnul on EJS-i jahikoerte töögrupp valmis saanud mahuka jahikoerte hetkeolukorra kaardistamise. Juhatuse liikmetele on eelnevalt esitatud ja ka koosoleku materjali juurde oli lisatud töödokument. Kuna dokument on mahukas ja kaardistatud olukorra kohta tuleks juhatusel vastu võtta edasised otsused, siis oli ettekandja palve sellega põhjalikult tutvuda.
Juhatus oli üksmeelel, et antud dokumendi saab aluseks võtta edasiste otsuste tegemisel.
Aasta teema arutelu
Aasta 2026 teema oli järgmine päevakorra küsimus ja siin rääkisid olukorrast tegevjuht Tõnis Korts ja nõunik Marko Vinni.
Büroo poolt pakuti välja 2026. aasta teemaks „Lapsed loodusesse!“. Täpsemalt selgitas Vinni.
Oma osa on siin ka sellel, et riigi poolt tõmmatakse valdkonda tugevalt kokku, aga nagu viimase aja suundumised näitavad, inimesed võõrduvad loodusest üha enam. See toob kaasa olukorra, kus enam ei mõisteta looduses toimuvaid ja toimivaid protsesse ja sellest tulenevalt langeb oluliselt otsuste kvaliteet.
Teema tekitas elavat arutelu ja toodi hulgaliselt tegevuste näiteid, mida saaks läbi viia. Andres Onemar tegi ettepaneku korrigeerida sõnapaari ja sõnastada see “lastega loodusesse”. See annaks võimaluse teistegi kaasamiseks.
Juhatuse liikmed toetasid ettepanekut ja nii otsustatigi teema ära. 2026. aasta on jahimeestel “lastega loodusesse.”
Kokkutuleku korraldamisest
Jahimeeste kokkutuleku 2026 korraldamine oli järgmine teema. Selle avas juhatuse liige Arvi Luuk. Tema sõnul kohtus ta Järva Jahindusklubi tegevjuhi Indrek Lilleoru ja tegevjuhi Tõnis Kortsuga koos Kaitseliidu ülema kindralmajor Ilmar Tammega.
- Loe siit: EJS kohtus Kaitseliidu ülemaga
Sellel kohtumisel arutati võimalust kasutada Kaitseliidu maa-ala Järvamaal ja kaasata kokkutuleku läbiviimisesse ka Kaitseliitu. Kaitseliidu poolt on valmisolek olemas ja omalt poolt ollakse nõus panustama. Üks koos korraldamise kogemus on olemas, lisaks mitu koostöös läbi viidud kokkutulekut.
Juhatus arutas ettepanekut ja kiitis selle heaks. Kui on olemas valmisolek Järvamaa klubi poolt ja Kaitseliidu poolt, siis EJS toetab seda initsiatiivi. Koos korraldamine aitab olulisel määral kokku hoida kulusid mõlemalt poolt, samas jagatakse ühiseid väärtusi. Ka jahimeeste seltsil on kodumaa kaitsmine väga oluline prioriteet. Arvestades praegust olukorda, on kahe organisatsiooni koostöö ja ühised tegevused eriti olulised.
Seega otsustati, et kokkutulek 2026 toimub jahimeeste ja Kaitseliidu ühise ettevõtmisena 10.-12. juuli Järvamaal Nurmsil.
Jahirahu korraldamisest
Järgmisena arutas juhatus jahirahu 2025 väljakuulutamise korraldamist. Teema avas Margus Puust, kes selgitas olukorda ja ideed korraldada seekord väljakuulutamine EJS-i peamaja hoovis (Kuristiku 7, Tallinn).
Oleme seda aeg-ajalt teinud ja see on toiminud. Samas on ka toiminud peale väljakuulutamist jahimeeste peo korraldamine, ehkki see on viimastel aastatel muutunud kallimaks.
Arutati ka teist variant, nimelt kuulutada jahirahu välja koos jahimeeste pingi avamisega Ida-Virumaal.
Juhatuse liikmed toetasid seekord keskuses korraldamise variant. Lisaks palus juhatus veel uurida Ats Nõlvakul, mis võiks olla piduliku koosviibimise maksumus nt Toosikannul peale väljakuulutamist. Kui see osutub mõistlikuks ja huvilisi on, siis jäeti ka võimalus korraldada peale jahirahu väljakuulutamist pidulik koosviibimine. Kui see toimub, antakse sellest teada.
Ajakirja kandest
Ajakiri Eesti Jahimees arengu töögrupi moodustamine oli järgmine teema ja selle avas tegevjuht. Tema sõnul palub ajakirja peatoimetaja Jaanus Vaiksoo juhatuse abi, et arutada ja analüüsida ajakirja edasist väljaandmist ja selle mahtu.
Büroo poolt esitati juhatuse liikmetele ettepanek moodustada huvitatud juhatuse liikmetest töögrupp, kes on valmis asja arutama ja oma sisendit andma. Töögrupp valmistaks ette ka juhatuse otsuse projekti, juhul kui peetakse vajalikuks mingeid muudatusi teha.
Juhatus leidis idee olevat hea ja nõusoleku osalemiseks andsid Riho Terras, Tartu Jahindusklubi esindaja, Endrik Raun ja Priit Vahtramäe. Töögrupp on avatud ka kõigile teistele juhatuse liikmetele, kes soovivad panustada. Lisaks osalevad töögrupis veel büroo töötajad ja Jaanus Vaiksoo peatoimetajana ise.
Töögrupid
See ei olnud töögruppide moodustamise koha pealt veel kõik. Järgmine teema oli loodushariduse ja jahinduse töögrupi moodustamine.
22. septembril oli RMK ja EJS-i kohtumine. Loe siit. Seal leiti, et on palju nn pehmeid teemasid, mille raames võiks koostööd teha.
2022. a oktoobris moodustas EJS juhatuse poolt metsakomisjoni, mida juhib Toomas Kõuhkna ja kuhu kuuluvad veel: Rein Rosenberg, Priit Vahtramäe, Raul Vahter, Andres Olesk, Jaanus Põldmaa ja Jaak Volmer. See komisjon teeb koostööd nii RMK, ÜMO kui ka teiste maaomanike organisatsioonidega ja põhitegevusala on jahinduslikud maakasutuse lepingud.
See komisjon tegeleks lepingutega edasi ja loodav komisjon hakkaks tegelema muude jahinduslike ja loodushariduslike ehk nn pehmete teemadega. Komisjoni liikmed peaksid saama ka juhatuse volituse osalemaks RMK ja EJS-i ühises töögrupis.
Juhatus arutas seda ettepanekut ja leidis, et sama komisjon võiks tegeleda ka nn pehmete teemadega ja sinna lisanduks huvilised, kes konkreetselt teemaga tegelevad.
Oma nõusolekut komisjoniga ühineda loodushariduse poole pealt avaldasid Arvi Luuk, Mati Kivistik, Rein Rosenberg ja Tiit Rammul. Juhatus kinnitas ettepaneku.
Muu arutelu
Muude teemade all arutati jahimeeste pingi annetuste käiku. Selle kandis ette tegevjuht.
Ta tegi ülevaate pingi annetuste käigust. Juhatuse koosoleku toimumise hetkeks oli kokku kogutud 10 136,10 eurot. Tegevjuht palus maakonna esindajate kaasabi, et sõnumit levitada ja annetusi aidata juurde koguda.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 13. november ja kohaks Võrumaa.
