Keskkonnaameti esindaja Erik Kosenkranius tõdes 29. augusti pressikonverentsil, et jahimehed on taudi leviku vähendamisel metsas olnud aktiivsed partnerid ning edu alus on pidev koostöö ja vastastikune mõistmine. Minister Hendrik-Johannes Terras lisas, et jahimehed tegutsevad vabatahtlikult ja täidavad looduses palju enamat rolli kui vaid populatsiooni piiramine.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius tõdes, et ameti roll on eelkõige selles taudis toetav, kuid kriisi lahendus peitub koostöös.
„Teeme kõik selleks, et metssigade populatsioon alla viia,“ selgitas Kosenkranius. „Oleme seadnud uued küttimislimiidid ja soov on jahimehi suunata nii, et metssigade populatsioon alla viidaks. Lisaks on piirkonnad, kus tuleks metssigade arvukus viia nulli lähedale,“ lisas ta.
Kosenkranius kinnitas, et jahimeestel on lubatud kasutada termosihikud, seiramiseks droone ja ka koerajahi lubamine on päevakorral. Jahieeskirjade muudatus on tema sõnul ka kohe jõustumas.
Keskkonnaameti esindaja tõdes, et nad soovivad pidevalt olla kontaktis jahimeestega, et arutada, kus on probleeme mahtudest kinni pidamisega. Sellisel juhul vaadataks üle, mis on takistused ja otsitakse koos lahendusi. „Oleme koos ühes probleemis ja lahendus leidub koostöös,“ nentis Kosenkranius.
Koerajahi kriitika osas vastas peadirektori asetäitja nii: „Igal meetmel on oma negatiivsed ja positiivsed mõjud. Oleme teadlikult sellest, et kui kasutatakse koeri, kes ei ole metsseajahiks ettevalmistatud ja koolitatud, siis sellega võivad kaasneda negatiivsed mõjud. Neid tingimusi täpsustame jahimeestega. Ma ei ütleks, et see on rumal mõte, see on üks valik, mida meie tööriistakastis tuleks kasutada“.
Metssigu on kütitud aktiivselt
Eelmisel aastal oli küttimispiir ca 16 000, jahimehed suutsid sellest 95% ära küttida ehk natuke jäi puudu. Sellel aastal on see suurjärk juba peaaegu 20 000, mida Keskkonnaamet soovib, et jahimehed kütiksid.
„Minu meelest see tempo, mis selle aastaga on olnud, on märkimisväärne,“ selgitas Kosenkranius ja lisas, et nad on selle tempoga rahul.
Miks ei ole kütitud, nii palju kui on eesmärgiks seatud, on Keskkonnameti hinnangul erinevaid põhjuseid. Jahimehed pole harjunud näiteks suvekuudel küttima, suurim küttimisrõhk on sügise- ja talvekuudel. Lisaks on osades piirkondades juba katk laastamistöö ära teinud.
Küttimine pole ainus lahendus
Limiidi tõstmine ainukesena ei ole lahendus. „Kui vaadata 2015–2017. a vahemikku, oli metssigade arvukus oluliselt suurem, aga tegelikult puhangute arv oli selle võrra väiksem,“ selgitas Kosenkranius. Toona läks ca 40 000 siga hukkamisele.
Mitmed huvigrupid on tõdenud, et on erinevaid võimalusi, kuidas haigus jõuab sigalasse. Kosenkranius nentis, et metssigade arvukuse reguleerimine on taudileviku tõkestamises vaid üks osa.
„Meil ei ole ka mõtet kirjutada selliseid numbreid (küttimismahtu – toim), mis ületavad seda, mis tegelikult metsas on. See printsiip 20:80 jääb alati kehtima. See viimane 20%, kui selleks peaks väga tahtmist olema metsast kätte saada, tähendab 80% ressursi panemist ja see oleks ilmselt ka jahimeestelt liiga palju oodata. Vaatame neid teisi meetmeid ka, ärme keskendu ainult metssigadele“.
Mitte ainult populatsiooni piiramine
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik-Johannes Terras täiendas, et metssead liiguvad praegu rohkem, eriti just lõunast põhja poole.
„Näeme ka seda, et Lätis on metssigade populatsioon võrdlemisi madal,“ lisas ta. „Üks osa on sellest, et nad liiguvad üle Eesti piiri. See teeb ka keeruliseks selle metssigade arvukuse täpse mõõtmise,“ tõi ta välja.
Terras tõdes, et jahimeestega on koostöö olnud väga hea ning ta neid ei kritiseeriks selles osas. „Peame aru saama, et jahimehed töötavad vabatahtlikkuse printsiibi alusel, meil ei ole riiklikult palgal jäägriüksust, kes siis peab neid kohustusi täitma,“ täpsustas ta.
Terrase sõnul on siinkohal üksteise mõistmine ja koostöö oluline. „Oluline on mõista seda, et jahimees on ka inimene, kellel on oma vaated, ja looduse rütmis tavaliselt jahimehed liiguvad ja elavad, et nemad selles keskkonnas täidavad teistsugust rolli kui ainult populatsiooni piiramine,“ leidis ta.
