Seireandmete põhjal on Eestis praegu rohkem karusid kui kunagi varem, mistõttu sagenevad ka nende konfliktid põllumeestega, nendib keskkonnaameti peaspetsialist Peep Männil. Paradoksaalselt saab arvukuse kasvu seostada just põllumajanduses toimunud muutustega.
“Võiks öelda, et (Eesti karu) polegi teadaolevalt nii hästi elanud, nende arvukus on kõrgem kui kunagi varem,” kinnitas Männil saates “Ökoskoop”. Samuti on väga head karude juurdekasvu näitajad. Liigi levikuala laieneb, mille tulemusel on Eesti karude arvelt tekkinud Lätisse arvestatav asurkond. Juunis avaldatud keskkonnaagentuuri aruande põhjal elas Eestis kokku 112 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Üldarvukus küündis möödunud suve põhjal vähemalt 1000 isendini, vahendab ERR.
Käesoleval aastal peatati tavapäraselt augustis algav karujaht ajutiselt kohtuvaidluse tõttu. Ulukiuurija hinnangul pole karujahi alguse nihkumine augustist septembrisse karudele ega ka jahimeestele kuigi suur probleem. “Need mõned karud kütitakse ära kuu varem või kuu hiljem, karu seisukohalt ei ole väga suurt vahet,” märkis ta. Jahimeeste jaoks võib septembris toimuv küttimine olla Männili sõnul isegi parem, sest loomade nahk on siis tihedam ja väärtuslikum. Küll jõuavad karud pikema pausi tõttu rohkem põlde kahjustada.
Vaata lähemalt ERR-ist.
